Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis
osakaal väga erinev ning enamik usuvahetajatest kuulus vaesema rahvaki alla,
langedes sageli jõukamate talupoegade pilgete alla.
5.2 Reformid
Liivimaa talurahvaseaduse kinnitas 1849.aastar keiser Nikolai I. Seadus hakkab
kehtima Liivimaal pärast selle avaldamist eesti ja läti keeles. Seadus kinnitab kogu
maa mõisnike omanduseks, maad saavad talupojad vabalepingu alusel rentida või
osta. Teiseks nõuab seadus maa jaotamist mõisa- ja talumaadeks ning teorendi
asendamist raharendiga12.
Seaduse vastuvõtmine venis kuna Eestimaa mõisnikud olid veelgi tagurlikumad kui
Liivimaa aadlid ja võitlesid talurahva maaomandi tekkimise vastu. Nad üritasid sisse
seada pärilikku teorenti, et kindlustada endale tasuta tööjõud ka edaspidiseks.
Seaduse kinnitas 1856. Aastal keiser Aleksander II. Aprillis 1858, kui valmis selle
saksa ja eestikeelne tõlge, kuulutati seadus Eestimaal välja.
1856. aasta seadus:
annaabi.ee 
