Balti riikide poliitiline ajalugu
Mõisnikud andsid nimed.
- 19.sajandi esimesel poolel puhkes tihti eesti ja läti talupoegade rahutusi, 1841
Jaunbebris, 1842 Veselavas ja 1858 Mahtras. Aleksander kui ,,hea tsaar". Liivimaa
talupoegade pöördumine õigeusku, et saada maad. Polnud võimalust enam tagasi teise
usku minna.
- 1849. Võttis Liivimaa ebatüüpiliselt kaugelenägelik maamarssal parun Hamilkar von
Fölkersahm ette agraarformi, mille mõte oli kehtestada teoorjuse asemele raharend
ning eraldada osa mõisamaast, mida talupojad saaksid osta või rentida. Samad
reformid viidi läbi ka aastaid hiljem Eestimaal ja Kuramaal. Ihunuhtlus kaotati alles
1865.aastal. Teoorjus 1868.aastal. Talupojad said 1866.aastal õiguse valida enda
esindajaid vallavolikogudesse, mis piiras mõisnike võimalusi otseselt juhtida
kohalikku elu.
- Tsaariaeg oli Baltimaade uusaja pikim rahuperiood, mis andis võimaluse