majandust pikaajaliste investeerimislaenudega krediteeriv riigipank, kes samal ajal oli ka Eesti suurim kommertspank. 1924 Laenude valoriseerimiseks seadustati uus arvestuslik rahaühik - Eesti kuldkroon kullasisaldusega 0,403226 grammi puhast kulda. Kroon võrdsustati 100 Eesti margaga. Rahvasteliidu rahanduskomisjon andis Eestile üle asjakohaste ettepanekute paketi raha- ja keskpanga reformi teostamiseks. 1926 Genfis kirjutati alla Eesti rahareformikava lõplikule protokollile. 19. detsember 1991 EV Ülemnõukogu tunnistas 1. jaanuaril 1990 taastatud Eesti Panga 1919. a. asutatud Eesti Panga õigusjärglaseks. 8. jaanuar 1992 Eesti Pank hakkas noteerima käiberubla. 30. jaanuar 1992 Tiit Vähi nimetati peaministriks ja Rahareformi Komitee uueks esimeheks. 12. veebruar 1992 Rudolf Jalakas nimetati Rahareformi Komitee sõltumatust teadlasest liikmeks. 20
läbiviimise üldalused, kinnitas asjakohase ettevalmistusplaani ning kehtestas ajutised valuutareeglid. [4] Septembris 1991 nimetati Eesti Panga presidendiks Siim Kallas, kes seadis eesmärgiks rahareformi teokstegemise hiljemalt 1992. a. I poolaastal. Eesti oli taastanud iseseisvuse, mis oli oma rahale ülemineku üks tähtsamaid eeldusi. Rahareformi kiire teostamise vajadust mõjutasid ka Venemaa keskpanga tekitatud sularahadefitsiit ja aina kiirenev hüperinflatsioon. [4] Rahareformikava väljatöötamiseks ja reformi ettevalmistamiseks moodustati Eesti Pangas uus töörühm, kellel polnud muutunud olude tõttu eelmistest kontseptsioonidest suurt midagi üle võtta. Eesti Pangas töötatigi välja rahareformi kõikide kontseptuaalsete, strateegiliste, taktikaliste ja tehniliste küsimuste lahendused ning tehti ka emissiooniarvutused. [4] Samal ajal tuli Eesti Pangast hakata kiiresti kujundama pangandussektori tegelikku juhti