Eesti raha 1918-2011
alusel ning sellest hetkest peale algas sihipärane töö reformi täpse ideoloogilise
kontseptsiooni kallal, mille põhirõhk oli pandud krooni stabiilsusele,
konventeeritavusele ja fikseeritud kursile. Seega võeti vastu 20.mail 1992. aastal kolm
karmi seadust, millel püsib Eesti kroon ja need olid: Eesti Vabariigi rahaseadus, seadus
Eesti krooni tagamise kohta ja Eesti Vabariigi välisvaluutaseadus (J. Kelder, 1997, lk.
103). Kõik kolm seadust jõustusid rahareformihetkest ja olid hiljem kogu Eesti
majanduse nurgakiviks. Eesti Vabariigi rahaseaduse kohaselt muutus Eesti krooni
käibelelaskmise päevast ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon ja ei
juriidilistel ega füüsilistel isikutel polnud õigust kasutada omavahelistes arveldustes
muid maksevahendeid. Rahareformiga kehtestas Eesti Pank karmi valuutareeglistiku,
mille kohaselt kõik välismaal teenitud valuuta tuli kahe kuu jooksul konventeerida Eesti