18. sajandi Eesti köök
on asunud tänapäeval peenleib
Sajandi algul kasutati joogiks palju hapupiima ja taara. Kalja ja
kasemahla ka kääritati
Söödi palju soolatud pekist sealiha, silku. Valmistati ka tanguvorst
( erineb verivorstist, on heledam)
Valmistati palju puskarit
Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega
kartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku. Suurematel pühadel
ka võid, liha ja munaputru
Suurtaludes, kus pererahvas rahapunda nööre väga kõvasti kokku ei
kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu
Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid leib, jahurokk ja
soolasilk
Levinenud jookides oli kali, mõdu(meekali) ning kevadeti ka
kasemahl
Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest
või suhkrupeedist magusat koduõlut
Suurematel saartel on õllepruulimine alati olnud tõsine ja tähtis
annaabi.ee 
