Nõukogude Liidu ajalugu
Saadi osta vaid nii palju,
kui valitsus neile lubas. Rahva käest hakati raha ära võtma poolsundusliku riigi siselaenuga. Riik
hakkas trükkima siselaenu obligatsioone, mille ostmine inimestele oli vormiliselt vabatahtlik.
Kõigile ettevõtetele, rajoonidele, linnadele kirjutati ette, kui palju mis ajaks tuleb siselaenu müüa,
siis tekkis kohe surve. Tööstustööline töökoha säilitamiseks oli sunnitud neid kokku ostma.
Oluliseks rahapumbaks kujunes riigi viinamonopol. Vm-l oli kehtestatud I ms puhkemiseks
kuivseadus, oli püsinud 1925 a-ni, siis likvideeriti ja taastati riigi viinamonopol. Esialgu tekitas
1925-26 tõsiseid vaidlusi, räägiti purjus eelarvest. Industrialiseerimise ajaks olid vaidlused
lõppenud, viinaeelarve näitas pidevalt kasvutendentsi.
Lisaks kehtestati seoses industrialiseerimisega mitmeid uusi makse, eelkõige aktsiiside näol, mis
läksid ka industrialiseerimiseks