Referaat Vana-Rooma kohta
3.sajandiks eKr
olid plebeid saavutanud patriitsidega võrdsed õigused, kõik roomlased
moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna rooma rahva (populus
Romanus).
Rooma vabariigi juhtorganid olid riigiametnikud, Senat ja rahvakoosolek.
Senat oli valitsev riiginõukogu, see koosnes 600 liikmest. Senaatorid olid
ametis eluaegselt, nende hulka kuulusid nii endised kui tegevad magistraadid
seega pikaajaliste kogemustega mehed. Senat tegeles välispoliitika, sõjanduse,
rahaprobleemidega. Senati otsused olid seaduse jõuga, kuigi need esitati
rahvakoosolekule.
Rooma olulisemad magistraadid olid järgmised:
konsulid ehk sõjaväejuhid; neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid saatis 12
auvahti, kes kandsid õlal magistraadi võimusümbolit rihmaga kokkuseotud
vitsakimpu (Benito Mussolini võttis vitsakimbu fasistliku partei sümboliks).
Preetorid ehk õigusemõistjad,(neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ning
annaabi.ee 
