"rahapaunad" - 1 õppematerjal

Riietus keskajal

Püksid olid enamasti kitsad ja neid armastati õmmelda erkpunasest riidest. Mehelik ja moodne värv oli kollane. Rõivad olid üldse kirevad ja erksad. Riiete peal olid eestkoja vapivärvid või südamedaami värvid. Kõikidel värvidel oli oma tähendus, näiteks valge tähendas süütust, kollane õnnelikku armastust, roheline lootuse ja armastuse tärkamist, sinine truudust ja punane võitluse valmidust. Mehed kandsid ehetena vööd, kus rippusid rahapaunad, millest ainti vaestematele sealt münte. Mõnedel olid ka kinnitatud rõivastele väikesed kellukesed mis tilisesid liikumise ajal. Jalas kanti poulaine'sid, mis olid pika, terava ninaga kingad. Nad olid poolkinnised ja pehme tallaga. Neid tehti nahast või riidest. Kinganinad venisid aja möödudes aina pikemaks ja pikemaks, kuni lõpuks tuli kehtestada piir. Inglismaal määrati seadusega kinganina pikkus. Lihtkodanikel oli see 15cm, härrasmeestel 37,5cm ja aadlikel kuni 60cm.