Elu nullpunkt
Koos naisega kolib tema ühetoalisesse
kambrisse ka ämm. Naised on nõiad ja hommikust õhtuni käivad nende juures
külaelanikud, kes lasevad end ravitseda. Oma hädadest ei taheta aga Joobi kuuldes
rääkida, seega peab Joop päevad läbi väljas olema.
Jaanipäeval lähevad naine ja ämm pulma. Joop naudib üksindust. Järsku tuleb tal mõte, et
kui naised päevast päeva ravitsevad, peab neil ju raha ka olema. Ta leiabki plekk-karbi,
milles on rahanutsud. Võtab sealt paar tükki ja läheb linna. Naistele ütleb, et läheb
laadima ja lossima. Linnas elab ta ulaelu: sööb ja joob. Põhiliselt joob. Kui raha otsa
saab, läheb võtab kodust juurde. Järgmine kord koju naastes saab ta teada, et ta naine on
surnud. Ta ei taha, et ämm ta juurest ära läheks, sest siis saaks ka raha otsa. Kevadel
pannakse Joobi käed raudu ja päritakse talt raha kohta. Minnakse ta hüti juurde ja seal
annaabi.ee 
