Rahvusvaheline rahandus
eelarveväliste tehingute ning keeruka struktuuriga võla- ja valuutaderivatiivide
abil. Näiteks sai Saksamaa 2005.06. aastal 15,5 miljardit eurot Deutsche
Telekomi, Deutsche Posti ja Deutsche Postbanki pensionitega seotud maksete
väärtpaberistamisest, kuid garanteerisid maksed nii, et investorid kandsid vaid
Saksa valitsusvõla riski ja lõpuks registreeriti tehingud Euroopa
rahandusstatistikas riigilaenu, mitte varade müügina. Maastrichti leping
(ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla
kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Lepingut on muudetud
Nice'i lepingu, Amsterdami lepingu ja Lissaboni lepinguga. Maastrichtis lepiti
kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida
laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis-
annaabi.ee 
