Nõukogude eesti
kommunaalmajanduskuludeks (lisaks elanikkonna maksetele, mis kõiki kulusid ei katnud),
pensionideks jt. sotsiaalkindlustuskuludeks, riigikaitseks ja haldusaparaadi ülalpidamiseks.
Ettevõtete töö laiendamise finantseerimise allikaks oli nende kasum.
Nõukogude Liidus juhtis ja kontrollis rahandust NSV Liidu Rahandusministeerium koos
liiduvabariikide vastavate ministeeriumide ja kohalike nõukogude täitevkomiteede
rahandusosakondadega. 15. Märtsist 1946.a. asendati Nõukogude Liidus ja liiduvabariikides
rahvakomissariaadid ministeeriumidega.
Eesti NSV Rahandusministeeriumile allusid töökorralduse liinis vabariigi alluvusega linnade
ja rajoonide rahandusosakonnad, kokku 21 osakonda. Rahandusosakondade juhtiva kaadri
kinnitamine toimus Rahandusministeeriumi poolt kooskõlastatult kohalike täitevkomiteede
juhtkonnaga. Ministeeriumide ja rahandusosakondade tööd kontrollis Rahandusministeeriumi
annaabi.ee 
