Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis
osadeks jaotatavusega, et ta võimaldaks ka oste (maksmisi) soovi kohaselt otsida.
Ostude vahetusväärtuste suure ampluaa tõttu on tarvis hoida ringluses nii suure kui ka
väikese nominaalväärtusega rahatähti.
Eestis on rahareformijärgsel perioodil märgatavalt kasvanud suuremate kupüüride
kasutus. Muude põhjuste kõrval on see hindade üleüldise tõusu kaudseks indikaatoriks.
Sularaha struktuuri probleemid langevad ära uuemate rahaliikide, nagu arveldusraha ja
elektrooniline raha, puhul. See on üks olulisemaid põhjusi, miks suuremate ostude korral
kasutataksegi põhiliselt neid.
Praeguste rahaliikide puhul muutub üha aktuaalsemaks nende võltsimiskindluse
probleem. Paberraha, arveldusraha ja elektroonilise raha kasutamisel on võltsimiskindlus
eriti tähtis valuuta kvaliteedi komponent, sest raha valmistamise (emiteerimise) kulu on
vahetusväärtusest sadu ja tuhandeid kordi väiksem. Peale hea jaotatavuse ja ehtsuse