Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
kelle geograafilise asendi tõttu oli uks lahti avamerele lääne suunas.
IX sajandi alguses näitas Eesti majanduslikku ja kultuurilist tõusu.
Skandinaavlased, läänes viikingiteks ja idas varjaagideks kutsutud, sõlmisid
kaubandussuhteid Bütsantsi ja islami impeeriumiga. Ühendusteed kulgesid
mööda suuri Venemaa jõgesid Mustale merele ja sealt edasi lõunasse ja läände.
Eestlased hakkasid pikapeale vahendajateks lääne ja ida vahel (sellest
tunnistavad rohked arheoloogilised rahaleiud). Samal ajal katkesid tihedad
sugukondlikud sidemed eestlaste ja soomlaste vahel.
Skandinaavia varjaagid etendasid aktiivset osa Kiievi vürstiriigi rajamisel
860. a. Paiku Venemaal. Riiklikult organiseerimata balti ja soome sugu rahvad
hakkasid selle järel tajuma poliitilist ja sõjalist survet ida poolt.
Kiievi vürst Vladimir valis 989.a. ristiusku vastu võttes usundi idapoolse vormi.
Sellega sattus Venemaa Bütsantsi kultuurilise mõju alla. Pandi alus katoliku ja
annaabi.ee 
