Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest
liikumisvabadus. 14.-16. saj. jooksul kinnistati talupojad kindla mõisa külge ja piirati
sellega oluliselt seda territootiumi, kus talupoeg suhelda sai. Liikumispiirangud kestsid kuni
19. saj. teise pooleni.
Murrete segunemise suunas mõjutasid aga suured sõjad ja näljahädad, mille tagajärjel hävis
suur osa rahvastikust (Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda). Suur omaette probleem on murrete ja
rahvakultuuri (nii vaimse kui materialase) piirkondade omavaheline seos. Rahakultuuri poolest
jaguneb Eesti kolmeks: Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eestiks, mille erinevused pärinevad eeskätt I
aastatuhande algupoolelt, seega ajast, mil hakkasid kujunema ka laiemad murdeerinevused.
Murrete tasandumine ja hääbumine
Trditsiooniliselt kohamurded olid pikka aega ainsad allkeeled, mida inimene valdas. Aja jooksul
tulid nende kõrvale teised allkeeled, mis olid levinud laiemal territootiumil ja millel oli kirjalik
vorm
annaabi.ee 
