A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Aga esmajoones soovisin ma teada, kuidas läheb
meie noormehel?»
«Tal läheb juba üsna hästi,» vastas peremees, «ta minestas lõplikult.»
«Tõesti?» küsis aadlimees.
«Enne minestamist pingutas ta veel kogu oma jõudu, et teid välja kutsuda.»
«See poiss on ju püstikurat ise!» pomises tundmatu.
«Oh ei, Teie Ekstsellents, ta pole kellegi kurat,» jätkas peremees põlglikku grimassi
tehes. «Minestuse ajal otsisime ta hoolikalt läbi: reisipaunas on tal ainult üks särk ja
rahakukrus kaksteist eküüd; kuid see ei takistanud teda minestusse langemisel ütlemast,
et kui niisugune asi oleks juhtunud Pariisis, oleksite teie seda otsekohe kahetsenud, kuna
aga nüüd peate seda kahetsema hiljem.»
«Sel juhul,» lausus tundmatu külmalt, «on ta arvatavasti mõni ümberriietatud kõrgest
soost prints.»
«Ütlen teile seda selleks, et oleksite ettevaatlik, armuline härra.»
«Kas ta vihahoos mõnda nime ei nimetanud?»
«Siiski
annaabi.ee 
