Hiljem valiti ta isegi Aleksandrikooli peakomitee auesimeheks. Kooli ulatuse kohta arvab ta, et sellest peaks saama 4-klassiline reaalkool. Kui kodumaa tegelastest mõned paindlikumad on valmis kohalike mõisnike ja kirikuõpetajate pealekäimisele järele andma ja saksa keelele õppekavas eriti silmapaistvat kohta andma, siis on J. Köler sellele kategooriliselt vastu. Peamiselt Köleri kaasabil saadigi keisrilt luba kooli heaks üleriigilist rahakorjandust korraldada, mis andis üsnagi häid tulemusi. (Pukits 1997: 30) Ka teises ärkamisaegses suurettevõtmises Eesti Kirjameeste Seltsis oli Köleril suhteliselt tähtis osa etendada. Juba seltsi asutamisel 1872. a. soovitas C. R. Jakobson valida Köler selle auesimeheks.Kuna asutamiskoosolekul olid enamuses aga Jannseni- ja Hurti-meelsed, Jakobson ise pealegi jäi hiljaks, siis valiti auesimeheks Kreutzwald. Kui aga viimane pärast 1881
Hiljem valiti ta isegi Aleksandrikooli peakomitee auesimeheks. Kooli ulatuse kohta arvab ta, et sellest peaks saama 4-klassiline reaalkool. Kui kodumaa tegelastest mõned paindlikumad on valmis kohalike mõisnike ja kirikuõpetajate pealekäimisele järele andma ja saksa keelele õppekavas eriti silmapaistvat kohta andma, siis on J. Köler sellele kategooriliselt vastu. Peamiselt Köleri kaasabil saadigi keisrilt luba kooli heaks üleriigilist rahakorjandust korraldada, mis andis üsnagi häid tulemusi. (Pukits 1997: 30) Ka teises ärkamisaegses suurettevõtmises – Eesti Kirjameeste Seltsis – oli Köleril suhteliselt tähtis osa etendada. Juba seltsi asutamisel 1872. a. soovitas C. R. Jakobson valida Köler selle auesimeheks.Kuna asutamiskoosolekul olid enamuses aga Jannseni- ja Hurti-meelsed, Jakobson ise pealegi jäi hiljaks, siis valiti auesimeheks Kreutzwald. Kui aga viimane pärast 1881
annaabi.ee 
