Pulmad peiukodus
pulmatseremoonia tingimatu osa ega ole ka ülemaailmselt levinud. Kohati seda
kommet ei peetud (näiteks Tartumaal). Põlle etteseadjaks oli tavaliselt pruudivend,
aga ka peiupoiss või vanem naisterahvas. Põlle ettesidumine toimus mitmete
naljatuste saatel: esiteks sobitati põlle ümber kaela, siis ümber jalgade ja mujale.
Alles pärast mitmekordseid katseid leiti õige põllekoht.
Põlletamisega oli vahetult seotud põllelappimine, üks paljudest rahakorjamise
viisidest. Rahakorjamist juhtis pruudivend (harva ka peig), kes ütles põlle katki olevat
ja kutsus pulmalisi põlle paikama auku rahaga kinni katma. Esimesena viskas raha
põlle sisse peigmees, siis peiupoisid ja muud pulmalised, ka vanemad. Pruudivend
seisis nooriku kõrval ja näitas piitsavarrega, kus oli ,,auk", s.o. kuhu tuli raha laduda.
Kui põll oli lapitud, siis võeti see eest ära, seda tegi pruudivend, ja luges raha üle.
annaabi.ee 
