Rahvariided
võruga. Kui raha ümber asetati kaks võru, mille mõlemad vahed täideti kodaratega,
siis nimetati seda kahe kodaraga rahaks. Kodaratega rahasid valmistati ka nii, et
kodarad lõigati hõbeplekist välja koos ümarguse keskosaga, mis sarnastati rahaga-
plaadi ühele küljele uuristati hariliku inimese profiil, teisele aga mõnikord vapp, rist
või nimetähed. Kõrvuti suurte kannaga rahadega kandsid vaesemad naised kuni 18.
sajandi lõpuni kergeid rahakeesid, mida Setu naised tänapäevalgi kannavad. Rahakee
oli väikestest hõberahadest koostatud kaelakee. Ka suuri kannaga rahasid kanti tihti
mitmekaupa ühes kees, kusjuures jõukamatel oli rahadega keesid rinnal mitmes reas.
Nii kanti neid 19. sajandil Kesk- ja Põhja-Eestis, Läänemaa naised ehtisid aga veel 20.
sajandi alguseski oma peorõivaid peaaegu täielikult rinda katvate paatritega. Paatrid
olid 18. ja 19. sajandilnaiste helmestest või hõbekettidest ja kaelarahadest kaelaehe,
annaabi.ee 
