Mida mina saan teha, et maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem?
See
õõnestab kolmanda maailma inimeste lootusi paremast elust ning nende
püüdlused parema elu jaoks on kõvasti suuremad, kui näiteks ameeriklase
omad. Ebavõrdsus väljendub halvemas tervisesüsteemis, nõrgemas (või isegi
puudulikkus) hariduses, madalamas palgas ja nii edasi – ja seda kõik
sellepärast, et enamus ei suuda näha kaugemale enda ühiskonna muredest
ning ei pea tarviklikuks muretseda näiteks Keenia näljahädadest. Selle
lahendamiseks tuleks muuta rahajaotust, iga riik, keda ei loeta vaeseks,
peaks teatud protsendi oma riigi eelarvest panustama teiste riikide arenguks
ning aitamiseks ning leidma balansi egoismi ja altruism vahel. Kuid õilis
eesmärk oleks raha kaotamine, sest meie rahandussüsteem on ehitatud võla
peale, mida me ei saa mitte kunagi ära maksta ning sellest teenivad vaid
pankurid ning suurkorporatsioonid (huvi korral soovitan vaadata eestlaste
loodud dokumentaalseeriat ‘’Ulmefilm’’, mis annab teistsuguse perspektiivi
annaabi.ee 
