3. Arutle ,,Mäeküla piimamees" tegelaste moraalsete väärtuste üle (au, väärikus, kohusetunne, häbi, õnn, südametunnistus, iha vms). Tõnu Prillup oli nagu ikka kõik selle ajastu talunikud väga töökas ja kohusetundlik mees. Nagu ka tänapäeval ihaldas Tõnu endale suurt ja ilusat mõisat, mille oma kauni naise ja lastega pimedaid õhtuid veeta. Kuna ta töötas talupojana Kremeri heaks, poleks ta sellist rahahunnikut mõisa ostmiseks isegi saja aasta jooksul suutnud kokku ajada. Ühel päeval hakkas aga Tõnu õnnistuseks Kremerile meeldima Mari. Kremer oli aga teadupärast juba vana mees ja tal poleks õnnestunud endale kuidagi Mari-sarnast neitsikut leida, kes oleks nõus temaga koos elama. Kuna Kremer oli vägagi heal järjel oma eluga, otsustas ta teha Tõnule pakkumise, millest oli väga raske loobuda. Vastutasuks ihkas ta Marit
olnud. Tõepoolest soovisin.» «Mis ei olnud unenägu?» «Noh, see eilne asi. Ma peaaegu arvasin, et oli.» «Unenägu! Kui see trepp poleks kokku langenud, küll sa siis oleksid näinud, kuivõrd see unenägu oli! Nägin terve öö unes, et see seotud silmaga hispaania kurat mulle kallale kippus. Et ta mädaneks!» «Ei, mitte, et ta mädaneks. Et me ta üles leiaksime! Rahale jälile saaksime!» «Tom, me ei leia teda kunagi. Inimesel avaneb ainult üks kord võimalus niisugust rahahunnikut omandada, ja see võimalus on meil möödas. Tunneksin end igatahes õige räbalast!, kui teda näeksin.» «Noh, mina ka; aga ma tahaksin teda siiski näha ja teda jälgida -- tema number kaheni.» «Number kaks! Jah, see'p see on. Mõtlesin selle üle järele, aga ma ei oska sellest midagi arvata. Mis sina arvad selle olevat?» «Ei tea. See on liiga salapärane. Kuule, Huck, võib-olla on see maja number!» «Heldus! -- Ei, Tom, see ta küll ei ole
annaabi.ee 
