“Dekameron” Giovanni Boccacio
Algul üritas ta seda teha ausal teel kauplemisega, ent kui
selgub, et tema head äriplaanid ei olegi nii tulusad otsustab too rünnata teisi laevu ja
varastada nende vara. Ta suudab küll kokku ajada päris suure hulga raha, kui sattub hiljem
ise röövimise ohvriks, jäädes viimaks maha abitu merehädalisena. Suureks õnneks päästab
üks naine Landolfo koos kastiga, mis on täis kalliskive. Vastutasuks saadab Ruffolo hea
summa päästjale.
Lando Ruffolo on küll kohati isekas ja rahahimuline inimene saab ta läbi oma
õnnetuste aru elu väärtusest ja sellest, mis on õige. Samuti saab ka aru kuninga Agilulfi
naisega salaja vallatlenud tallipoiss aru, et sellised asjad häbistavad nii teda ennast kui ka
teisi.
Läbi teose on tunda, kuidas naeruvääristakse häbi tundmist ja teistele valu
põhjustamist, kindlaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte, eesotsas vaimulikke ja aadlikutega.
Boccaccio pilkab väga avameelselt ja julmalt. Tehakse maha seda, kui ei julgeta avaldada
annaabi.ee 
