August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
Samuti psühholoogilise
probleemi oleks võinud tõsta mingi kavatsusliku võttega efektselt esile. Aga autor ei asu veel
midagi leidma, vaid alles uurib ja seepärast igasuguse efektsema kombinatsiooni puudumine
on talle vägagi omane. Ei taha väita, et . . T. teadlikult hoidus igasugusest põnevamaks
kruvimisest; pigemini ta oli siiski niisuguste võimaluste suhtes veel üldse mitteteadlik.
Niisamasugust kõige igapäevasemat ning algelisemat arengut näeme ,,Rahaaugus", ehk küll
siin on nihutatud rahaauk erilisse ossa. Uusromantilised intelligentsinovellid ,,P i k a d
sammud" (1908), ,,Noored hinged" (1909) ja ,,Ü l e piiri" (1910), mis on ilmunud kobaras,
oleksid võimaldanud rakendada plaanitsetud ehitusvõtteid ja arvatavasti sel teel oleks võidud
neid intensiivistada, kuid ka siin ei näe veel midagi seesugust. Niisamuti on ,,Varjunditega"
(1917). Päevikuvorm, mida teinekord on tarvis käsitada kunstliku võttena, on siin nagu