I Eesti Vabariik
Keskendusid
siseturule, Venemaale, vähem Euroopa turule.
Majandustõusule järgnes 1923.a kriis, sai alguse rahandusest, kuna pangad andsid laene, tuli käivitada inflatsioon.
Kriisi süvendas väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajanduse ikaldus,
Venemaa kärpis majandussidemeid, kriisi tulemusena pankrotistusid ettevõtted, kasvas tööpuudus, langes
elatustase.
1924. uus majanduspoliitika- valitsus sekkus rahaasjadesse, orienteeruti euroopa turule, esikohale seati
põllumajandus, riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiaretusele, kutseoskuste
levitamisele. Toetati ettevõtteid, mis kasutasid kütust ja toorainet. Rahvaliidu vahendusel hangiti välislaene, mille
abil tehti panga- ja rahareform (mindi üle markadelt kroonidele. 1920ndate teisel poolel majanduslik tõus: suurenes
põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elatustase, võimalused investeerimiseks