V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Uksehoidja nimesid ja ameteid
kuulutavad vahelehüüded tungisid kahekõne sekka ja sünnitasid hirmsa segaduse.
Kujutletagu ainult, kuidas keset teatrietendust uksehoidja kahe riimi vahele*, sageli värsi
keskele, hõikab oma kileda häälega:
«Meister Jacques Charmolue, vaimuliku kohtu kuning lik prokurör.»
«Jehan de Harlay, aadlik, Pariisi linna ratsaöövalve ülem.»
«Rüütel Galiot de Genoilhac, Brussaci senjöör, kuningliku kahurväe ülem.»
«Meister Dreux-Raguier, meie kuninga vete ja metsade valitseja Prantsusmaal,
Champagne'is ja Brie's!»
«Rüütel Louis de Graville, kuninga nõunik ja kammerhärra, Prantsuse admiral,
Vincennes'i metsade haldur.»
«Meister Denis Le Mercier, Pariisi pimedatemaja valitseja!» -- jne., jne., jne.
Olukord muutus väljakannatamatuks.
See veider saade, mis näidendi jälgimise raskeks tegi, vihastas Gringoire'i seda enam, et ta
enese arvates tükk. järjest põnevamaks muutus, puudusid ainult tähelepanelikud kuulajad.