Muuuskaretsensioon Ory krahv
muusika, kuhu olid sissepõimitud rahulikumad toonid.
Lauljad, kes mängisid suutsid omasse rolli kergesti sisse elada. Nimelt pidid olema
nad väga mitmekülgsed ja mehed pidid mängima naisi ja naised mehi. Ma leian, et see juba
nõudis palju pingutust. Saalis ei istunud palju inimesi, aga see võis tuleneda sellest, et ooper
ei ole nii tuntud aga sellegi poolest aplausi kohapealt ta eriti alla ei jäänud.
Minu lemmiks stseeniks oli see, kui Adele, Ory ja Ragonda kolmekesi voodis on. Ma
arvan, et see nõudis ka head ettevalmistust, et laulda pikali asendis. Sealt tulenes ka minu
lemmik aaria, milleks oli nende kolme poolt lauldud ,,A la faveur de cette nuit obscure". See
on omamoodi väga huumor rikas, kui ka dramaatliline.
Üldjuhul võin öelda, et ooper oli hea, kuid olen ka paremaid näinud, kindalsti soovitan
minna seda vaatama inimesel, kes tahab tobedata ja tihti peale ka labaste naljade üle naerda.