Prantsusmaa Võõrleegion
vabrik tabamuse sai. Jätsin auto tänava äärde ja jooksin ligema maja keldrisse varjule. Kohe,
kui olin jõudnud trepist alla, kukkus majja süütepomm, süüdates maja. Mul õnnestus pugeda
keldriaknast õue, kuid sattusin n.ö. vihma käest räästa alla, sest väljas langesid pommid ja
ümberringi põles rägisedes. Kuna kuhugi minna polnud, heitsin kõnnitee äärde pikali oma
saatust ootama. Kui rünnakulaine oli lõppenud, tõusin rentslist püsti. Mu pea oli täiesti segane
sellest raginast ja lõhkemis-mürast. Nägin, et mu auto seisis, kuhu olin selle jätnud, kuid oli
nüüd pommi- ja srapnellikildudest auke täis, klaasid purunenud ja radiaator lekkis. Nähes, et
sellest enam ,,veolooma" polnud, ruttasin hädalisi abistama, kes ahastades ja nuttes seisid
risuja prahiga kaetud tänavatel. Paljud neist olid peagu poolalasti, vaadates abitult pealt,
kuidas tuli neelas nende raske töö ja vaevaga kogutud vara. Seda oli kohutav ja masendav
näha.
annaabi.ee 
