Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
* Aiandus – selle arenemisele on kaasa aidanud vene aednikud – agarodnik-karotnik
* aedviljad ja aiataimed – kapsas, kapust(as), pooskanep, porgand, pälvin, uurits, kiila, leika, tatsa, pärnik – kasvuhoone
* puuviljad – jablik/jablok/jõblak, smaroda, arbuus, (a)pelsin
* teraviljakasvatus – aglets, tatar/tatik, noovina
Kalandus – vene kalurite mõju eesti kalastuse arenemisele on olnud esmajärgulise tähtsusega. Näiteks sõnad jaakar,
kopsik, koss, ragatka, abar, nast, nogi, kleionka.
Liiklusvahendid ja transport - esimesed hobupostijaamad rajati Eestisse juba 16. sajandi teisel poolel, mida tähistab
sõna jaam tulek eesti keelde. Postijaamade ja osalt ka mõisate kaudu said eesti keeles tuntuks hobusõidukite nimetused –
kaleska/kalluska, karet/karetka, lineika.
1870. aastal avati Tallinna-Peterburi raudteeliin ja selle kaudu tuli eesti keelde palju sellealaseid laensõnu: dresiin, kalonka,
konka, reelka/relss.