Kirik kõrg- ja keskajal: probleemid ning nende mõju kirikule
paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu süvenes.
Vastuolud peegeldusid kõige selgemalt investituuritülis, kus paavst nõudis, et Saksa-
Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist. Sellist nõudmist paavsti poolt võib
pidada samuti täiesti normaalseks, sest tulutoovaid vaimulike kohti sai lausa raha eest.
Keisirile jäi see aga arusaamatuks ning pidas selliseid nõudmisi võimu piiramiseks.
Seega võib väita, et raformidest ei saanud oma täit tahtmist ei kirik ning veel vähem
ilmalik võim. Tulemuseks oli vaid suur ilmaliku- ja vaimuliku võimu kaugenemine
ning tülide jätkumine. Samuti kaotas riik sissetulekuallikaid, mis andis tunda
ühiskonna heaolus.
Ilamliku- ja vaimuliku võimu tüli jõudis haripunkti 1076. aastal, kui keiser Heinrich
IV tagandas paavst Gregorius VII. Vastukaaluks kuulutas Gregorius VII tagandatuks
keiser Heinri. Nüüd kui tüli oli sedavõrd suur ning ametis ei olnud ei keisrit ega
annaabi.ee 
