Arvo valton
olemas sellises mahus ülevaade soome-ugri luulest. Soomestki ei oska praegu paralleeli
tuua.
Esteetiliselt
Mul on käes kolm täitsa põnevat, üsna erinevat raamatut: Moskvas resideeruva moksa
autori Vassili Krigini muhe ja mõtlik, filosoofiline "Abistan Sisyphost", mari klassiku
Valenti Kolumbi (Marimaal rajati rahvusliku liikumise tõusuajal temanimeline keskuski!
Valtoni koostööpartneriks tõlkija ja koostajana on siin Albertina Ivanova) "Kes paneb jõe
põlema" ja udmurt Rafit Mini "Viimane rändaja" (teine tõlkija-koostaja Nadezda
Pchelovodova). Krigini eksistentsiaalsema koega luulevalimik ongi mu jaoks neist
põnevaim. Ta mõtiskleb surmast ja vanadusest ja kasutab muinasjutumotiive, ütleme, et
tema luule on neist enim mõistetav ka meie praeguses, nüüdisaegses kontekstis. Kolumbi
teemad ja laad on veidi eksalteeritud, hümnilikus, jutluslikus võtmes esitatud sissevaated
suurtesse, tähtsatesse ja valusatesse rahvuslikesse teemadesse, temas on mingit
annaabi.ee 
