Rooma. Herodotos on oma ajaloo ülestähendustes kirjeldanud sküütide higistamiskümblust. Sküüdid veeretasid kuumi kive väikestesse telkidesse, kuhu nad siis higistama läksid. Kreeklased said sealt eeskuju oma aurusaunadele, mis enamasti olid integreeritud spordirajatiste või maadluskoolide juurde. Eriti armastatud olid selline kümblus spartalastele, kes tegid kõike oma keha karastamiseks. Sauna kui sellise sisu parandasid hiljem roomlased tunduvalt, ennekõike puudutas see rafineeritumat küttesüsteemi. Kus kuumendatud õhk tsirkuleeris õõnsatest tellistest ehitatud põrandates ja seintes, küttes niiviisi saunaruume. Rooma keisrite ajastul rajati suuri ja uhkeid terme, mis mahutasid isegi kuni 6000 inimest. Ehitatud olid enamasti marmorist, seinu kaunistasid hinnalised metallpeeglid ja hõbedased veekraanid. Tihti kasutati ka delfiini kujutist, millel oli selle aja saunakultuuris eriline tähendus, delfiini peeti uppujate päästjaks
liituvad Pelgulinna varasema hoonestusega suhteliselt orgaaniliselt. Puitasumite miljöö ja elamisväärtus on aasta-aastalt üha enam hinda läinud ja nii on nendes paiknevate puitkorterelamute kaasajastamine üha aktuaalsem. Oluline on teha seda nii, et hoone uus kuub piirkonna väärtustele kaasa mängiks ja lisa annaks, hoone väärtuste tajumine, professionaalsed lahendused ja kvaliteetne töö on selle eelduseks. Kuigi uued majad pakuvad sageli rafineeritumat elukvaliteeti saab selliste piirkondade õige tunde kätte ikka ajaloolises hoones elades. 18 1.4 Puidust korterelamud Eesti linnades. Arengulugu ja põhitüübid Vanadel majadel, olgu nad puust või kivist, on alati mingi eriline emotsionaalne tähendusrikkus, mille annavad neile talletunud aja jäljed. Need meenutavad kõiki inimesi ja elatud elusid, mis selle majaga seotud on, kõiki neid võimalikke sündmusi, mis seal on