Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
" (OBERMAN 1993:104)
93
Vahel püütakse Lutherit välja vabandada. osutades sellele, et ta kunagi ei kahelnud Jumala
kõikvõimsuses ning seega jättis Kuradi tegevuseks vaid kitsad piirid. Tundub aga, et Luther ei
oleks ise sellise vaatega olnud nõus. Tema järgi On kõikvõimas Jumal loomulikult reaalne, kuid
sellisena meie eest varjatud. Tuntuks saab ta Kristuses, kelles avaldades muutus aga Jumal
Lutheri järgi haavatavaks Kuradi raevutsemise poolt.
Siin näeme sarnasusi Jungi (protestantliku?) mõttega, mille kohaselt peab hea vastandina kuri
tingimata eksisteerima, kuna näiva kurja korral oleks pelgalt näiv ka hea. Raske on siin leida
päris otseseid seoseid, kuna Jung põhjendab oma mõttekäiku pigem filosoofilise loogika
järjekindluse vajadusega ega tsiteeri kusagil Lutherit. Siiski on võimalik kaudne
maailmavaateline mõju Jungi isa poolt, kes oli Sveitsis protestantlik vaimulik.
annaabi.ee 
