Kordamine kunstiajaloo eksamiks
Inimese
kujutamiseks olid ametlikus kunstis kindlad ideaalskeemid ning Millet' tegelased olid nendega
teravas vastuolus. Kunstnik suhtus oma tegelastesse kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse,
külvajatesse või karjastesse lugupidamisega, kuid nende saatusega leppides. 19. saj lõpupoole
hakati Millet' loomingus nägema eelkõige mälestust kaduvast külaelust ning temast hakati
eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas.
Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam raelist oli Courbet. Et ametlikus salongis olid
aukohal suureformaadilised ja paljufiguurilised pildid, maalis ka Courbet suuri pilte, mille motiiv
oli aga rõhutatult argipäevane. Sellised suurteosed olid nt ,,Matus Ornans'is", mis kujutab
objektiivselt väikelinna tüüpe ja olustikku. 1855. aasta maailmanäitusel ei leppinud Courbet
temale eraldatud tagasihoidliku esinemisvõimalusega ja korraldas oma töödest eraldi näituse,
millele pani pealkirjaks ,,Realism"
annaabi.ee 
