"raekoosseisus" - 1 õppematerjal

Eesti uusaeg (1710-1900)

raehärraga (alati ei nimetatud neid nii). Haapsalus oli 1 b-m ja 3 raehärrat, samamoodi ka Valgas. Raad on eelkõige seotud suurgildiga (taimelava, kust raad oma uued liikmed sai, v.a juristid). Raehärra amet oli eluaegne. Raekojast sai välja ainult jalad ees. Suurtes linnades ei tekkinud probleeme, väiksemates linnades on rae valimine keerulisem, ei taheta ametisse astuda. Väiksemates linnades oli üks probleem veel ­ raekoosseisus ei tohtinud olla lähisugulasi, kui väiksemates linnades ei olnud seda põhimõtet alati võimalik järgida. Raad oli jaotatud sektoritesse, mida nimetati kolleegiumideks (mis tegelesid erinevate valdkondade probleemidega ­ nt vaeste hoolekanne, kirikuasjad jne). Kuna kolleegiumide töö oli väga mahukas, siis kopteeritakse lisaliikmeid suurgildist. Vähemtähtsate asjade puhul võidi kaasata ka väikegildi tähtsamaid tegelasi. Linnaelu fn-desse jaotamine oli täiesti tavapärane