I maailmasõja lõpp ja Vabadussõda
Narva taha koondati Punaarmee üksusi, kes valmistusid sissemarsiks. Lisaks valitsusele tegutses enamlik Tallinna
Nõukogu ja ilmus ajaleht ,,Kommunist". Eesti sõjaväeosad olid laiali saadetud, Omakaitse jõud nõrgad.
Sõja alguseks loetakse 28. novembrit 1918, mil kiiruga formeeritava Eesti sõjaväe esimesed üksused (s.h mitusada
koolipoissi) said veel kohal viibivate Saksa üksuste kõrval Narva all oma tuleristsed.
29. Novembri hommikuks oli Narva punaste käes ja ajaloolise raekoju trepilt kuulutati välja Eesti Töörahva
Kommuun. See pidi olema vastukaaluks 'kodanlikule' Eesti Vabariigile ja selle valitsuse esimeheks sai Jaan Anvelt.
Kommuuni nõukogule jagati korraldusi Moskvast.
Punaväe poolt vallutatud alal kehtestati taas enamlikud reformid, asuti mõisatest ühismajandeid tegema, kiusati
taga vaimulikke jne.
Eestis algas punane terror. Üle 500 inimese tapeti, mitu tuhat küüditati.
Pööre sõja käigus
Detsember möödus punaväe pideva pealetungi all
annaabi.ee 
