Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
nad olevat kavatsenud ,,kõiki ristiinimesi" hävitada (Marburgi Wigandi kroonika, lk. 503).
Et võitlusest rohkesti noorkristlasi osa võttis, võib juba võitlejate suurest hulgast arvata ja
niisamuti sellest, et ,,isegi raugad ja kõik noormehed (senes quidem et juvenes omnes)"
ühtemoodi vägivalla üle kirusid (Marburgi Wigand).
Et aga mitte kõik noorkristlased võitlusest osa ei võtnud, Järgneb vaimulikkude, vasallide ja
Tallinna raekogu deklaratsioonist 27. X. 1343 (U. B. 820), kus öeldakse, et ilma ordu abita ei
saaks Liivimaa kirikut kaitsta ja uskmatuid isandaile alistumisele ning kirikuga ühinemisele
sundida, ja et kui mitte rutulist abi ei saaks, siis uskmatute (infidelium) arv liiga kasvaks, sest et
ka teised vastristitud selles provintsis hakkavad teiste eeskujul rahutuks minema. Tähendab,
mitte kõik noorkristlased ei olnud mässust osa võtnud Taanile alluval Eestimaal.