August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses
Orjahingekene tuleb juurde. Aga - eks selle üle või
nõu pidada, kui uni maetud. Võib-olla paneme kevadel Manni seltsi karja?
Margus kuluks mulle juba äkke taha ja kergema töö juurde põllule ära.
PERENAINE (õhates). Kuidas me võtame nõia lapse oma laste hulka!
PEREMEES. Nõia või mitte-nõia! Kes meile ütleb kui suur nõid ta oli või ei
olnud! Tema suu ei kõnele enam. Ja kas siis laps ema patu pärast hukka peab
saama!
JAANUS (voodi äärel). Jah, ema luudekambris raejalgade peal. Nägin, kui sinna
viidi. Ega neil ju kõhe kirstu ega midagi käepärast olnud. Visati muudkui
eest ära sinna!
PERENAINE. Vastu ööd veel niisugust asja kõneled! Ei tule või unigi enam
silma.
JAANUS (raskelt). Jah! Ega taha tulla!
Vaikus. Peremees ja perenaine pööravad kambrisse minema.
LAPS (ahju peal tõuseb istukile ja pahvatab nutma. Esimene sõna tuleb tema
suust - südantlõhestav hüüd). Ema!
Surmavaikus. Peremees ja perenaine on kui tarretanud.