Arhitektuuriajaloo referaat
13. sajandist (praegune hoone valmis põhiosas 1404. aastaks), mis omakorda teeb sellest
vanima raekoja nii Baltikumis kui ka Skandinaavias. Raekoja algupärane ehitusvajadus oli
tingitud sellest, et raehärradel oleks koht, kus koos linnasju arutamas käia. Vajadus raehoone
järele tuli 13. sajandi keskpaigal, kui Taani kuningas Kristofer I annetas linnale Lübecki
õiguse koodeksi, mis hakkas ajapikku määrama rae moodustamise põhimõtteid. Peale raekoja
peeti raeistungeid ka raekantseleis ja Pühavaimu kirikus vaid tähtsaimad arutelud ja
valimised peeti raesaalis. Selline korraldus kehtis 1877. aastani, mil Aleksander II kehestas
Balti linnades üldise Vene linnaseaduse. 1878. aastaks oli raelt kogu asjajamine üle võetud
ning raad jäi edasipidi püsima vaid kohtuasutusena.4
Raekoda on põhiplaanilt lääne suunas kergelt aheneva pikliku trapetsilähedase kujuga.
annaabi.ee 
