Kunsti ajalugu
13.saj.), mille suure ja pikihoonest palju laiema kooriosa arhitektuuris on näha otseseid
prantsuse kõrggooti mõjutusi (tugikaared, tugipostid, dekoratiivsüsteem.). Eriti intensiivselt
arenes arhitektuur Belgia aladel hilisgootika ajal. Ehitati tavaliselt ühe massiivse torni,
suhteliselt madalate ja laiade löövide ning väga vähe eenduva põiklööviga kirikuid. Jõuliselt
edenes profaanarhitektuur. Keskaegse Madalmaade linnad olid jõukad ning linnakodanlus
ehitas palju. Selle perioodi raehoonetest on silmapaistvamad Bruegge (14.-15.saj.), Brüsseli
(15.saj.) ja Louvain`I (15.saj. ) raekojad.
Hollandi aladel olid gooti stiilis kirikud võrdlemisi madalad ning puitlaega, kuna soine pinnas
ei võimaldanud võlvide ehitamist.
Tsehhimaal, kus gooti stiili õitseaeg oli 14.saj. II poolel, domineeris samuti prantsuse mõju.
Tuntuim gooti stiilis mälestis on Püha Vituse katedraal Prahas (1344-15.saj. algus, torn
19.saj