vesiniku välja. (Li Mg) 2. Nendele järgnevad kesmise aktiivsusega metallid, mis reageerivad aktiivselt hapete lahustega, kuid veega praktiliselt ei reageeri, on võimelised vesiniku võlja tõrjuma vaid kuumutades veeaurust, tekib vastava metalli oksiid. (Al Fe) 3. Edasi asuvad pingereas väheaktiivsed metallid, millest osa asuvad vesinikust vasakul, osa (sh väärsimetallid) aga paremal. Need metallid ei raegeeri üldse veega, vesinikust vasakul asuvad on võimelised hapete lahustest välja tõrjuma vesinikku. (Ni Au) Asukoht pingereas näitab ka metallid võimet tõrjuda teisi metalle nende ühenditest välja, aktiivsemad tõrjuvad välja vähemaktiivsemaid. Fe + CuSO4 => Cu + FeSO4. 5. Metallide korrosioon: 1. Mõiste: Korrosiooniks nim metallide keemilist hävinemist väliskeskonna toimel. See on mistahes reaktsioon teise ainega. 2. Kajulikkus:
Seebi pesemisomadused on parimad 60-70 ºC juures. Seep kui rasvhappe sool hüdrolüüsub osaliselt ning seetõttu on seebi lahus leeliselise reaktsiooniga, mis pole soovitav paljude tekstiilimaterjalide (vill, siid) pesemisel 5 Anioonaktiivsed detergendid Detergendid on sarnaste molekuli ehitusega ja omadustega nagu seep. Kuigi nende puhastustegevus on sarnane, ei raegeeri detergendid nii palju ioonide, kaltsiumi ja magneesiumiga. Detergendi molekuli ehitus koosneb pikast süsivesinikus ahelast ja vees lahustuvast iooni rühmast. Enamik detergente omavad negatiivset iooni rühma, mistõttu kutsutakse neid anioonseteks detergentideks 6 Katioonaktiivsed detergendid Teine klass detergente omab positiivseid ioone ja neid nimetatakse "katioonsed" detergendid. Lisaks
annaabi.ee 
