Eeldatavalt asub 30% korteritest korrusmajade esimestel korrustel. [ 6] Uuringu tulemusel on keskmiseks siseõhu radooni kontsentratsiooniks ühepereelamus 103 Bq/m³ ja korrusmaja alumise korruse korteris 78 Bq/m³. Üle 400 Bq/m³ oli radoonitase 1% elamutest, suurim mõõtmistulemus 1040 Bq/m³. Umbes 70% Eesti elanikest elab kortermajades. Eeldades, et korterites, mis asuvad korrusmajade ülemistel korrustelbon keskmiseks radoonisisalduseks 30 Bq/m³ ja, et selliseid kortereid on 70%, saame kortermaja keskmiseks radoonitasemeks 44 Bq/m³. Siit edasi arvutame kogu Eesti elamufondi keskmineks radoonisisalduseks 60 Bq/m³.[ 6 ] Valdade keskmised tasemed on esitatud antud peatüki lõpus oleval kaardil. [ vt. Joonis 2 ] Nüüdseks on radooni leviku piiramist hakatud võtma suurema tõsidusega ja juba vundamendi ehituse käigus likvideeritakse radoonilevikuid soodustavaid piirkondi torustikke ja ventilatsioonidega.
radionukliidisisalduse poolest valdavalt ohutu. [8, lk8] 4 Radoonist Eesti elamutes Aastail 1998-2001 viis Eesti Kiirguskeskus koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudiga, läbi kogu Eesti elamufondi hõlmava siseõhu radooni uuringu. Mõõtmised toimusid ühepereelamutes ja kortermajade alumistel korrusel andmaks representatiivset ülevaadet radoonitasemest elamutes. Tulemused saadi 515 maja kohta. Selle tulemusel arvutati Eesti elamufondi keskmiseks radoonisisalduseks 60 Bq/m³. Valdade keskmised tasemed on esitatud kaardil. [LISA 6] Enamustes maakondades saadi elamute mõõtmisel ehitus ja planeerimisnormis EPN 12.2 kehtestatud radooni kontsentratsiooni piirväärtust 200 Bq/m³ - ületavaid tulemusi. Ainult neljas maakonnas (Hiiumaal, Järvamaal, Läänemaal, Pärnumaal) jäid kõik mõõtmistulemused alla 200 Bq/m³. [6, lk 149] Tulemus jääb siiski mõnevõrra alla Soome ja Rootsi keskmistele tasemetele, mis on teatavasti
annaabi.ee 
