Alles miljoni aasta pärast tuleks radooni aatom. Siiski on igas sissehingatava õhu kuupsentimeetris mõni radooni aatom. [2, lk 93] Levikult Maal on radoon 84. kohal. Atmosfääris on radooni kokku vaid 370 liitrit. Nii on ta tõepoolest äärmiselt haruldane. Teda leidub praktiliselt kõikjal, kuid äärmiselt tühises koguses. Et inimese organismis on 0,6 x 10¹³ 1,5 x 10¹º g raadiumi, mille ladunemisel tekib radoon, siis on ka igaühes meist äärmiselt tühine radoonikogus. Õhu koostisosadest on radoonil kõige suurem tihedus, seepärast koguneb radoon atmosfääri alumistesse kihtidesse, võimalikult maapinna lähedale. Kui maapinnal lugeda õhu radoonisisaldus tinglikult võrdseks 100%, siis inimese pea kõrgusel on see 90%, telemasti tipus 70% ja seitsme kilomeetri kõrgusel Maast vaid 6%. Õhu radoonisisaldus on seotus Maa magnetväljaga. Radoonisisalduse suurenemine õhus suurendab õhu ionisatsiooni. Nii tekivad õhku
[ 6 ] 11 Joonis 2 Valdade keskmised radooni tasemed 12 3.2 Radoon Eesti põhjavees Pinnavetes (jõgede, järvede, merevees) on radooni väga vähe- tavaliselt alla 2 Bq/l. Põhjavee radooni sisaldused võivad olla küllalt suured tänu raadiumirikkast kivimist kivimi poorides liikuvasse vette sattunud radoonile. Eralduv radoonikogus sõltub ka siin kivimi raadiumisisaldusest ja radooni aatomite emaneerumisvõimest vette kivimi poorides. [ 4 ] 1994-1998 läbiviidud Eesti põhjavee uurimisandmete põhjal oli: * Kambrium-vendi põhjavee veekompleksi Rn-222 sisaldus suhteliselt väike: 2,83- 43,22 Bq/l; * Ordoviitsium kambriumi veekompleksi põhjavees Rn-222 sisaldus valdavalt väike: 4,8 14,4 Bq/l ( erandina üks puurkaev);
annaabi.ee 
