Tookeskkonnas esinevad ohutegurid
mõju inimesele
Kohu kehale mõjub ekvivalentdoos
Doosi ühik siivert Sv
Keskmine aastane kiiritusdoos- 2,5 kuni 4 mSv
Doosikiirus- kui suure kiiritusdoosi saab inimene teatud
ajaühikus- mSv/h
Ioniseeriv kiirgus
Ohtlikkus sõltub kiirguse hulgast, kiirguse tüübist,
elundist , koest
Kiiritus satub organismi tehiskiiritusest ja ümbritsevast
keskkonnast
Ümbritsevast keskkonnast- maapinnast, kosmosest,
toidust, veest, õhus sisalduvatest radionukliinidest
Sissehingatav õhk- radoon (Rn)
Ioniseeriv kiirgus
Radoon on väärisgaas, pikima poolestusajaga isotoop,
värvuseta, äärmiselt mürgine gaas
Radooni looduslik foon Eestis 0,007- 0,25 Sv/h
Ägeda kiiritustõve kulg
I- mõni tund kuni paar nädalat- KNS erutus, peavalu,
iiveldus, oksendamine, valgete vereliblede rohkus või
vähesus
II- mõni tund kuni 3 nädalat (peite)- enesetnne
paraneb
III- 3 nädalat- üldine mürgitus, verejooksud, KNS
häired
annaabi.ee 
