3. Sümbioos (nt kiirloom ja vetikas- eri liikide vastastikku kasulik kooselu) · Zooplanktoni (ZP) võrdlus · MERES ja MAGEVEES · 1. Liigiline mitmekesisus suur traalidega (Henseni traal, Bongo · 2. Põhilised rühmad: traal). Kalalarvid toituvad Kambrilised - Foraminifera. peamiselt aerjalgsete vastsetest Kiirloomad - Radiolaria. · Aerjalgsed - Copepoda. · Haliplankton mereplankton Hiilgevähid -Euphausiidae. · Hüfalmüroplankton Harjaslõugsed - riimveeplankton Chaetognatha. · Limnoplankton - mageveekogude Kammloomad - plankton Ctenophora · Eulimnoplankton - järveplankton
Teised sama perekonna liigid söövad vetikarakud kohe ära või jätavad need püsivalt enda kehasse elama. See loom pakub bioloogidele võimalust uurida, kuidas endosümbioos võis tekkida loom alles õpib, kuidas enda kehas elutsevate kasulike majulistega püsivalt koos elada. Juurjalgsed Juurjalgsed... ... liiguvad ja haaravad toitu kulendite ehk pseudopoodide abil. Jagunevad amööbloomadeks (Amoebozoa), radiolaarideks (Radiolaria) ja päikeloomadeks (Heliozoa) Radiolaarid on eranditult mereorganismid, riimvees ei ela! Neil on mineraalne skelett strontsiumsulfaadist või ränioksiidist, viimasest võib sügavikes moodustuda radiolaarmuda. Päikeseloomi on suhteliselt vähe ja uuema käsitluse kohaselt kuuluvad nad teistesse rühmadesse. Elavad nii magevees kui merevees. Amööbilised sopistavad kulgemisel välja kulendi, millele järgneb ülejäänud rakk. Kulendite abil toimub ka toitumine fagotsütoosi teel.