"radioimmunopretsipitatsioonitest" - 1 õppematerjal

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

Organspetsiifilised autoantigeenid:  rakumembraani retseptorid (atsetüülkoliinretseptor)  hormoonid (T3, T4)  ensüümid (kilpnäärme perokidaas, tsütokroom P4, glutaamhappe dekarboksülaas, maohappe APTaas) Tänu AAKdele saame diagnoosida haigust, ennustada kliinilise haiguse teket, prognoosida haiguse kulgu, hinnata haiguse aktiivsust ja ravi efektiivsust. Kasutatakse:  kaudne immunofluorestsents  ensüümkaudne immunosorbent-test (ELISA)  radioimmunopretsipitatsioonitest (RIP)  Western blot e. immunoblotanalüüs  automaatanalüsaator Raviks on praegusel ajal põhiliselt kortikosteroidid ja immunosupressiivne (tsüklosporiin) ravimteraapia. Senised ravimeetodid ei ole suunatud tekkepõhjuste vastu vaid on immunomodulaatorid, retseptorite, tsütokiinide jm. toimet pidurdavad ravimid. Olulised uute spetsiifiliste ravivõimaluste otsingud: autoantigeenide või nende osade vastase immunoloogilise tolerantsuse esilekutsumine: