Elektrooniline muusika
muusika mõiste sündi. 18. märtsil 1950 toimus Pariisi muusikakoolis esimene avalik
konkreetse muusika kontsert. Kuna „Club d´Essai“ algusaegadel ei olnud Prantsusmaal veel
magnetofone, salvestati mürad heliplaatidele ja miksiti seejärel kuni kaheksa heliplaadi heli
üheaegselt kokku. Nende igapäevaste helide töötlemisel tekkisid kollaažilaadsed
kombinatsioonid. Esteetiliselt kujutab varane konkreetne muusika kuuldemängu ja
radiofoonilise(raadio kunst) kollaaži eelkäijat. Termin “konkreetne muusika”, mille Pierre
Schaeffer võttis kasutusele 1949. aastal, tähendab eelsalvestatud mürahelide – nii-öelda
kõlaobjektide – kasutamist, mida võib pidada ka vastandiks komponeeritud, kunstlikult
loodud “abstraktsele” muusikale. Sellise radikaalse definitsiooniga tekitas Schaeffer ka paraja
segaduse, sest konkreetset muusikat hakati pidama seriaalse muusika vastandiks. Juba 1950.