Füüsika konspekt
ületamiseks ja aatomituumade purustamiseks või siis tuumareaktsioonide tekitamiseks tuleb
kulutada umbes miljon korda suuremaid energiaid kui aatomikiirgusel, - neeldumisel. Samal
ajal on need nn. tugevad mõjujõud väga lühikese ulatusega ehk mõjuraadiusega, ulatudes
praktiliselt vaid tuuma enda mõõtmetes. Tuumajõudude tugevusele vaatamata võib juhtuda, et
sõltuvalt konkreetse tuuma ehitusest tuum iseeneselikult muundub või laguneb, need
protsessid toimuvad pidevalt loodusliku radioaktiivsusena.
Prootoni olemasolu ennustas Rutherford 1913.a. aga see avastati kuus aastat
hiljem.Rutherfordi arvutused näitasid, et tuumas peavad olema ka teatud laenguta osakesed, mis
avastati alles 1932.a. J.Chadwiki poolt uuringutes, et -osakestega pommitatud berülliumis
tekkinud kiirgus kujutab endast neutronite voogu ( Nobeli preemia 1935 ) . Massilt
prooton 1,672623
neutron 1,674929 10 -27 kg
elektron 9,109534 10 - 31 kg