rõivastusmood. Alguses hakkasid mehed kandma Rahvuskaardi vormi: sinine kuub, valged pikad torupüksid ja valge vest. Esindatud pidid olema rahvusvärvid,kas siis mütsimärgina või lindina. Moodi tuli ka punase früüga müts, kaela rätik,kasutati ka trakse ning jalas kanti puukingi. Naistemoes võeti eeskuju antiikajast kihiline lihtne kleidimood. Pariisi kalanaised panid aga jalga pikad püksid. Enamik naisi kandsid punast mütsi,puukingi ja kolme värvilist linti. Soengud muutusid radikaalsemateks kadusid parukad. Meestel läks moodi lühikeste ettekammitud juustega soeng. Naised hakkasid lihtsalt juukseid siledaks kammima. Uuel Prantsusmaal peeti küll revolutsioonilisi pidustusi laulude ja muud rõõmuavaldustega,toimusid rongkäigud ja teatrietendused,kuid heaks tooniks kujunes kaine ja karske ellusuhtumine. Eeskuju uue ühiskonna loomisel otsiti Rooma vabariigi aegadest,mitmed revolutsionäärid vahetasid isegi oma eesnimed antiiksete vastu. Uue
mille esilagseks sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuse jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimuse säilitamine ja kriiside keeriseks sekkus ta erakondlikusse võitlusesse, ka nemad tahtis muuda põhiseadust. Vabadussõdalased kasutasid rahvahulgas levinuv meeleolusid ning süüdistasid seniseid poliitikuid korruptioonis ja nõudsid uuendusi riigi juhtimise teel. Nad leidsid massiliselt toetajadi. Muutusid radikaalsemateks. Vabadussõdalaste pead olid A. Larka ja A. Sirk. Sisepoliitilise situatsiooni teravnemine Kriis saavutas oma haripunkti 1932-1933, kahe aasta jooksul oli ametis 4 valitsust, erakondade liitumine ebaõnnestus ja parlamentide killustatus suurenes. 1923a augustis toimus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus.
annaabi.ee 
