Rahvuslik Ärkamisaeg
aastal läks venestuse leeri üle autoriteetseima eesti ajalehe ,,Olevik"
toimetaja A. Grenztein. Tema meelest tuli venestust kasutada sakslastele lõpliku hoobi
andmiseks, püüda halvast olukorrast maksimaalne kasu välja imeda. Vastuhakk
venestusele võis tema arvates rahva olukorda veelgi halveneda. Parem olevat oodata ja
end uude ühiskonda vaikselt ja alandlikult sisse sulatada, samas selles ühiskonnas hiljem
tegutsemisvõimalusi. Venestust ülistav A. Grenzstein hakkas nüüd radikaalsemalte
rahvuslaste peale salakaebusi esitama, lootes sel teel oma positsioone Eesti avalikkuses
kindlustada.
Oleti olid just sellles lootusetus olukorras küpsemas muutuste juured. V. Reimanil
oli õnnestunud Eesti Üliõpilaste Seltsis üleskasvatada terve põlvkond aktiivseid ja
põhimõttekindlaid rahvuslasi ( J. Tõnisson, O. Kallas, H. Koppel), kes venestusel
järgnevatel aastatel selgroo murdsid. Tegemist oli noore haritlaskonnaga, kes tundis oma
jõudu ja vägevust