inertsed benseeni tuuma suhtes. Alküülasendatud benseenide alküülahelad oksüdeeruvad aga ladusalt. Sõltumata alküülahela pikkusest, oksüdeeritakse alati bensüülse süsiniku juurest ja alati tekib areenkarboksüülhape. Aromaatne tsükkel jääb puutumata. Halogeenimine alküülahelas Alküülahel on alkaanide keemiliste omaduste kandad. Alkaanidele on iseloomulikud radikaalreaktsioonid (mitte ioonsed või polaarsed reaktsioonid). Alküülbenseenide alküülahelat saab halogeenida radikaalreaktsiooni tingimustes (radikaalide initsiaator, mittepolaarne lahusti). Kehtub reegel: halogeenimine tuuma ioonsed tingimused (Lewis'e katalüsaator jne) halogeenimine alküülahelasse radikaalreaktsiooni tingimused AREENIDE TAANDAMINE Areenid ei taandu vesinikuga tingimustes, kus taanduvad kaksiksidemed alkeenides. Areenide taandamiseks on vaja Pt, Pd jt katalüsaatoreid ja kõrget vesiniku rõhku. Meetod on kasutatav tsükloalkaanide saamiseks. näited
-Cl;Br;F;I Desaktiveerib Orto, para Tugev I Nõrk +R No2, cn, cho, Desaktiveerib meta Tugev I Tugev -R coor, so3h Alküülareenide reaktsioonid: o Oksüdatsioon: stabiilse aromaatse tuuma korral oksüdeerub(KmnO4) alküülrühm ja tekib bensoehape(vajadusel asendajatega koos, kui happeks jääb ta sellegipoolest) o Halogeenimine: radikaalreaktsiooni tingimustes(radikaali initsiaator, mittepolaarne lahusti) liitub halogeen alküülrühmaga, asendades ühe vesiniku; tuuma halogeenimiseks on vaja ioonseid tingimusi. o Taandamine: vajalikud on katalüsaatorid(Pt,Pd jne) ja kõrge vesiniku rõhk, tulemuseks on tsükloalkaanid.; benseeni taandamisel Li või Na-ga vedelas ammoniaagis saame selektiivselt sünteesida 1,4 tsükloheksaani.