Leht, vili, õis ja seeme
Idu
areneb lootekotist. Toitekoeks võib olla endosperm (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel) ja/või perisperm (tekib
nutsellist, lähemalt varuainete paigutusest allpool). Integumendid moodustavad seemnekesta. Mikropüül harilikult kaob
või täitub põhikoega. Seemnealgme jalg võib jääda seemne küljele õmblusena (hilum).
Idu (embryo) on seemne kõige olulisem osa. Idu koosneb idulehtedest (cotyledones), hüpokotüülist (hypocotylus),
idupungast (plumula) ja idujuurest (radicula). Okaspuudel esineb idu basaalses osas veel ühe- või mitmerakuline
moodustis -- suspensor (suspensor), mille abil idu kinnitub lootekoti külge ja saab emataimelt toitaineid.
Idulehtede arvust sõltuvalt eristatakse kaht katteseemnetaimede klassi -- üheidulehelised (Liliopsida ehk
Monocotyledones) ning kaheidulehelised (Magnoliopsida ehk Dicotyledones). Üheidulehelisuse teke on
annaabi.ee 
